"On The Road Again": Aga nüüd ohutumalt ja eeskujulikumalt!

13.11.2023

"On The Road Again": Aga nüüd ohutumalt ja eeskujulikumalt!

Räägime pisut veoautojuhi ametist...

Veoautojuhi amet - see pole mitte ainult roolikeeramine, vaid elustiil, kus liiklusohutus on üliolulisel kohal. Võiks öelda nr 1. Liiklusõnnetuste vältimine on meie alateadlikuks eesmärgiks liikluses olles alati. Paratamatu on aga see, et loeme taas uudiseid rasketest, surmaga lõppenud liiklusõnnetustest. Neid juhtub kogu aeg. Kutselise autojuhi elu praktiliselt möödubki ratastel ja liiklus - see on tema töökeskkond. Olles gabariitidelt suur ja massilt raske, on veoauto suurema ohu allikas. Aga - selle roolis on professionaal - õppinud inimene, kes on suurema teadlikkusega ohtudest ning suurema sõidukogemusega kui amatöörautojuhid. Ometi on ka veoautojuht lihtne inimene, mitte robot ja ühel hetkel saabub aeg silm kinni panna ja puhata. Loodetavasti mitte rooli taga.

Mäletan selgelt ühte Poolas toimunud liiklusõnnetust, kus sirgel ja hea nähtavusega teel oli veokijuht kaldunud teest paremale ja sõitis otse puudesse. Hiljem selgus, et õnnetuse põhjuseks oli väsimus. Juht surnud. Ta oli poeg, vend, mees, isa, sõber, kolleeg… See oli selge meeldetuletus mulle ja teistele möödasõitjatele, et ohutus teedel ei ole kompromiss, vaid selge prioriteet.

Aga kuidas siis sellises ametis nagu kutseline autojuht, kus seadusega on ette nähtud minimaalsed puhkeajad, saab autojuht põhjustada väsimusest tingitud õnnetusi?

Mõtisklen siin artiklis autojuhi töö ohutuse üle. Toon välja minu arvates ühed olulisimad ohutustegurid tagamaks, et Sina - veoautojuht, oleksid alati parimas vormis ja tuleksid reisilt tagasi terve, elusa ja rõõmsana.

Ohutuse alus – piisavalt puhanud autojuht

Erinevus täiesti puhanud ja väsinud juhi vahel võib olla drastiline. Igaüks on kogenud. Öeldakse, et väsinuna sõitmine on võrreldav joobes sõiduga või isegi hullem. Olen meie ametikoolitustel kuulnud lugematul hulgal lugusid autojuhtidelt, kuidas väsimus põhjustas napikaid. Samuti, tunnistan ausalt, et olen ka ise olnud roolis, trotsides ohtlikku väsimust, mis salakavalalt ligi hiilis. Ma saan tegelikult väga hästi aru, et autojuhi puhkeaeg ei ole ainult sõidu- ja puhkeaja eeskirjade ja sõidumeeriku järgimine, vaid see on tegelik väljapuhkamine väsimusest, mille keskmes on inimese bioloogilise keha vajadused.

Kutseliste autojuhtidena oleme kõik kogenud, et sõidumeerik võib ju näidata, et oleme puhanud, kuid tegelikult mina kui inimene olen ikkagi väsinud. Seetõttu ei pruugi ka töö- ja puhkeaja reeglid reaalsuses tagada, et autojuht rooli taga on tegelikult välja puhanud. Kurioosum on aga selles, et kui politsei kontrollib juhikaarti, mis näitab, et juht on piisavalt puhanud, ei pruugi see tegelikkuses üleüldse nii ollagi. Ja ta laseb väsinud juhil edasi sõita… Aga seda ju tegelikult kontrollida ei saagi.

Seega ohutuse seisukohast on ülioluline, et me reaalselt saavutaksime väljapuhkamise, mitte ainult sõidumeerikus, vaid oma kehas.

  • Nõuanne: võta uinakuid ja maga ennast päriselt välja, loo regulaarne une rutiin ja kuula oma keha. Pea meeles, puhanud juht on ohutu juht.

Kas kuulad logistikut või oma keha?

Algaja veoautojuhina on ikka soov ennast tõestada ja näidata - eks ikka firma ülemusele ja logistikule. Olid ajad, kus kiirelt edasiliikumiseks ma jälgisin ainult puhkeaegade seaduslikke miinimumnõudeid. Näiteks puhkeaeg 9 tundi tehtud ja siis kohe edasi, et ikka kiiremini kohal olla. See aga hakkas tunduma imelik. Jälgides sõidumeerikut ja sõidu ja puhkeaja nõudeid, olin olukorras, kus mu puhkeaeg liikus iga päev erinevatesse ajaperioodidesse. See aga hakkas automaatselt tööpäeval tekitama üleväsimust. Oli isegi olukordi, kus meeriku järgi olin 9 tundi puhanud, aga tegelikult olin maganud vaid 4 tundi. Jah, ma oleks võinud ju puhata rohkem kuni tegeliku väljapuhkamiseni, aga kuklas torkis logistiku lause - “tee 9 vahele ja küta kohe edasi!”. Ja nii ma siis üritasingi oma une arvelt sõita. Oli isegi momente, kus “magasin tund aega sisse” ja logistik helistas, et miks sa juba ei liigu! Need ajad olid vägagi keerulised. Et sõidu ajal ärkvel püsida, võtsin appi RedBulli energiajoogi, aga see ajas lõpuks südame rütmist välja. Olen kuulnud, et osad autojuhid kasutavad suisa mingit narkootikumi, et väsimust peletada.

Üks probleemide algpõhjustest peitub ettevõtte vajadusest, et auto sõidaks võimalikult palju, sest raha saadakse kilomeetrite eest. See "sunnib" ka autojuhti loobuma oma heaolust. Autojuhid ütlevad tihti alandlikult, et mis teha, küll sellega ära harjub. Inimene harjubki. Aga lõpuks on saanud temast ülekaaluline olend, kes toitub rämpstoidust, vaevleb unepuuduse käes, tarbib liigselt alkoholi ja keha on pidevas stressiseisundis. 

Mina usun, et mitte ükski transpordifirma juht ja logistik tegelikult ei soovi, et nende veokit juhib ebaadekvaatne ja ohtlik tegelane, kes võib ärile põhjustada erakordselt suurt maine- ja finantskahju.

  • Nõuanne: Puhkama peab inimene, mitte sõidumeerik ega auto. Räägi oma vajadustest logistikuga, kui Sul on väljapuhkamiseks rohkem und vaja.

Autojuhi töö- ja puhkeaeg on rangelt reguleeritud!

Vaadates teise nurga alt, siis autojuhi amet on vägagi konkreetselt reguleeritud justnimelt maksimaalse sõiduaja ja minimaalsete puhkeaegade reeglitega. Sellega soovitaksegi tagada rooli taga olevad väljapuhanud autojuhid. Meie kultuuri- ja majanduslikus ruumis ajame kõik taga efektiivsust. Õige! Selle saavutamise eesmärgil peab veoauto sõitma võimalikult palju ja seisma võimalikult vähe. Seismine üldiselt tähendab seda, et autojuhil on kohustuslik puhkepaus. Ja seda soovitakse teha nii vähe kui võimalik ja niipalju kui vajalik. Tavapärane on olukord, kus “auto on puhanud 9 tundi” ja sõit võib jätkuda. Ega autojuht ju kohe masina seismajäädes magama ei jäänud. Tal võib minna mitu tundi, enne kui tegelikult uni peale tuleb ja päriselt magama jääb. Ja ärkama “peab” ju ka enne, kui 9 tundi täis. Vaja pesta, vetsus käia, süüa valmistada. Nii võibki tegelik uni jääda vajalikust lühemaks ja siit hakkavadki kannatused ja võitlused pihta. Need, kes näevad, et sõiduk 9 tundi seisis arvavad, et juht on piisavalt puhanud. See ei pruugi olla nii.

  • Autojuht, logistikud, kontrollijad peaksid kõik arvestama seda, et sõidu ja puhkeaja numbrite taga on inimesed - bioloogilised olendid. Puhkeaeg peab lähtuma inimese loomulikust unevajadusest.

Seaduste hea tundmine - võimaluste rohkuse tagaja

Autojuhi töö- ja puhkeaja reeglistik on üks oluline efektiivsuse planeerimise tööriist. Kõlab küll veidi nagu loosung, et “autojuhi väsimuse järgi me reguleerime oma logistikat”, aga nii see on. Nagu ülal mainitud - sellest sõltub, kas auto sõidab või seisab. Siin saabki oluliseks tunda töö- ja puhkeaja reeglistikku ja osata seda edukalt kasutada nii, et oleks tagatud efektiivsus ja autojuhi heaolu. Ja seda kõik profitasemel.

Autojuhi töö- ja puhkeaja reeglistikul eksisteerib nn jäämäe veepealne osa ja veealune maailm. Veepealset osa teavad kõik. Kes siis ei teaks, kui palju saab sõita järjest, päevas, nädala või kahe nädala jooksul. Ja kes ei teaks kui palju peab pausi pidama sõitude vahel, öösel ja nädalavahetustel. Need numbrid on lihtsad ja arusaadavad kõigile. Aga millistes arvestusperioodides need reeglid kõik kehtivad (nädal, töönädal, tööpäev, tööaeg, 24-tunni periood), kuidas käib täpsemalt laevaerand, kuidas on lood öötööga, mis saab siis kui planeeritud logistiline kava ei õnnestu ja tegevus tuleb ümberarvestada…? Kas autojuht ja logistik teavad seda täpselt. Veepealset osa teavad kõik.

Tegelik elu aga on veealune maailm. Seepärast tekibki palju segadust.

Kas autojuht ja logistik räägivad ja mõistavad samamoodi asju ja “räägivad ühte keelt”? Mingil hetkel tekivad konfliktid, kus logistik ütleb ühte, aga autojuht teist. Seadustest arusaamine tundub olevat erinev. Ühel hetkel ei vaadata enam üldse seda, kas autojuht on puhanud või väsinud, vaid määravaks saavad sõidumeeriku andmed. Tekib teadmatus, segadus, stress, risk trahvi saada, demotiveeritus ja loomulikult üleväsimus.

Lahenduseks on siin pidev õppimine. Nii autojuhtide kui ka logistikute koolitus õppida töö- ja puhkeaja reegleid nii, et nendest on tõepoolest kasu nii firmale kui ka autojuhile. See on võimalik ja ülioluline. Autojuhtidele on iga 5 aasta järel ettenähtud kohustuslik 35-tunnine täiendkoolitus, kus veealust maailma käsitletakse väga põhjalikult. Autojuhid muutuvad järjest targemaks. Kas logistikud samamoodi õpivad? Peaksid.

  • Ole ise uudishimulik, ole informeeritud, tunne reegleid profitasemel ja ole ohutu.

Marsruudi planeerimine – sujuva reisi võti

Läbimõeldud marsruudi planeerimine ja teostamine tagab roolis ohutu autojuhi. Planeeri oma marsruute arvestades reaalset liiklusinfot, ilmastikuolusid ja puhkekohti. Mäletan korda, kui hoolikas planeerimine aitas mul vältida suurt liiklusummikut, tõestades, et hea plaan täna on parem kui täiuslik plaan homme.

Kasuta uusimat tehnoloogiat! Uutel sõidumeerikutel on peal töö- ja puhkeaja counter, mis aitab sul jälgida allesjäänud tööaja ressurssi. Saad seda arvesse võtta puhkekohtade planeerimisel. Veoautodele on mõeldud spetsiaalsed navigatsioonisüsteemid, mis võtavad arvesse veoki parameetreid, et Sind juhatatakse vaid nende teede kaudu, kus veokitel on lubatud sõita. Ära kasuta põhinavigatsioonina Google Mapsi. Nii võid sattuda madalatesse tunnelitesse ning veokite sõidukeeldu. See aga tähendab suuri probleeme ja ajakadu. Kasuta spetsiaalselt veokitele mõeldud navigatsioonisüsteeme/äppe nagu TomTom, Sygic jt. GoogleMaps jäta detailide kontrollimiseks, kasvõi ristmike vaatamiseks selgitamaks välja, kas Su veokas koos haagisega ikka keerab kitsalt ristmikult välja või mitte.

Olen ise veokiga navigeerides sattunud sillale, kus oli remont ja läbi oli lubatud sõita vaid kuni 3,5 tonnistel sõidukitel. See selgus muidugi alles kohale jõudes. Samuti olen vale navi tõttu seigelnud Leipzigi vanalinnas munakivi teel ühe kiriku juures. Navi näitas linnast läbisõitmise võimalust, mis tegelikult puudus. Lõpuks aitas mind paberkaart. Kiirema kohalejõudmise nimel tegime ekipaažina sõites saatusliku vea, kui Saksa kiireteelt maha pöörates lootsime firmale säästa raha teemaksudelt, kuid käänulisele mägiteele sattudes kulutasime kütust ja aega kordades rohkem, kui oleks otsustanud edasi liikuda kiirteel. See põige läks meile (firmale) palju kallimaks, kui teemaks. Neid juhtumeid on veelgi läbi kogetud. Kindlasti ka lugejal.

Närvipinge, lisaväsimus, kaotatud aeg, mis kehvalt ettevalmistatud marsruudiga kaasneb võib olla põhjuseks üleväsimuse tekkele, mis omakorda muudab Sind liikluses ohtlikuks.

  • Planeeri oma marsruut põhjalikult ette. Tee kasvõi 15 minutit rohkem marsruudiga eeltööd ja sa võid võita ajas tunde ja efektiivsuses kordades.

Ennetavad meetmed liiklusõnnetuste vältimiseks

Kunagi ammu, kui ma õppisin autojuhtide koolitajaks, viisin oma õpetaja Hellat Rumvoltiga läbi Kaitsliku autojuhi kampaaniat. Kaitslik autojuht on kaitsliku sõiduviisi harrastaja. Hellat Rumvolt oli selle teema suur entusiast ja eestvedaja. Kaitslik juhtimisviis on autojuhi oskus näha enda ümber toimuvat ja võime ennetada liiklusõnnetusi, arvestades seejuures teiste juhtide võimalikke vigu ning ilmastikutingimusi. Teatud mõttes on see ettenägemisvõime võimalikest juhtuda võivatest olukordadest, millega on üldjuhul seotud teised liiklejad. Aja jooksul ettenägemisvõime aina areneb. Väljapuhanud autojuht on siinjuures väga oluline, et säiliks kaine mõtlemine ja reaktsioonikiirus.

Jälgi teisi liiklejaid hoolikalt ja ennusta potentsiaalseid riske ette.  Ära usalda teisi juhte. Sul on alati olemas plaan B. Ülioluliseks peetakse ka sõiduki korrasolekut. Hästi hooldatud veok on sama tähtis kui hästi väljaõpetatud juht.

Mida saab veoautojuht ennetada?

  • Teiste juhtide käitumist liikluses
  • Liigset kiirus vastavalt oludele
  • Ilmastiku muutumisel vihmaseks või libedaks tekkinud uusi teeolusid ja ohte
  • Veose kinnitamist nii, et see ka järskudel pidurdamistel ja pööretel jääb oma kohale
  • Väsimuse tekkimisel peatumine ja puhkamine ka siis, kui meerik seda veel ei nõua
  • Hoides ohutut pikivahet - see aitab paljusid probleeme lahendada

Vaata ka artiklit : Liiklusohutus: Mis on kaitslik juhtimine? Seal on veidi ülevaatlikumalt juttu kaitsliku sõidustiili olemusest.

  • Pea meeles, et ennetamine ja ettevalmistus on sinu parimad vahendid õnnetuste vältimiseks.

Kutseline autojuht kui eeskuju

Sinu tegevused teedel võivad inspireerida ja mõjutada teisi. Sa oled lihtsalt proff roolis. Sa ei ole amatöör. See on juba teatud mõttes vastutus oma ameti kuvandi kujundamise ees.

Nägin kord pealt, kuidas ühes liiklussituatsioonis tekkis agressiivne liiklusraevu intsident. Väikese sõiduki juht ei osanud tihedas liikluses arvestada suure masinaga ja nii tekkis konflikt, mis kulmineerus sõidukijuhi raevuga veoautojuhi vastu. Mind hämmastas, kui rahulikult ja professionaalselt veoautojuht olukorras käitus ning kogu olukorra pingevabalt lahendas. Tundsin, kuidas ta jättis mulle ja kõigile teistele liiklejatele professionaali mulje. Sealt sündiski mul idee, et kõik B-kategooria õpilased, keda me Autosert Autokoolis õpetame, peavad õppima aru saama suurte masinate eripäradest. Nii on liiklus palju sujuvam ja ohutum ning tekib vähem konflikte. See töötab täiega.

Teisalt jällegi olen kogenud isiklikult, kuidas ajahädas veokijuht “surub” väikest autot tagant ja sõidab sellele nii lähedale, et teine närvivapustuse saaks ja teelt kaoks. Paljud veokijuhid on aga stressis just kõiksugu reeglite ja piirangute tõttu ja nii nad kipuvadki ka ise olema liikluses see agressiivne pool, kes ei jäta kutselisest autojuhist just head muljet. Õige autojuht ei lase stressil ja pingetel väljenduda vihas rooli taga - seda on näha kaugelt.

Autojuhi ametikoolitusel saavad autojuhid neil teemadel rääkida ja oma mõtted välja valada. Teema on üpriski kuum. Aga õigelt juhituna, kasutades kaasaegseid õppemetoodikaid, suudab hea koolitaja panna autojuhid mõistma oma rolli liikluskeskkonnas ja -kultuuris. Meil tuleb koos väikeste autode juhtidega rahumeelselt eksisteerida. Lõpuks saavad autojuhid aru ja kuna nad on professionaalid, siis nad mõistavad, et "targem annab järele" kehtib meie maailmas ikka veel.

  • Ole Sina see autojuht, keda teised austavad ja eeskujuks võtavad. Sinu positiivne eeskuju loob autojuhi ametist positiivse kuvandi ja see aitab luua turvalisema keskkonna kõigile.

Kokkuvõtteks

Ohutus teedel ehk liiklusohutus on teekond, mis nõuab pühendumist, teadlikkust ja pidevat arendamist. Iga aspekt mängib olulist rolli liiklusõnnetuste vältimisel. Ohutu autojuht on piisavalt puhanud, laialdaste teadmistega, oskab teiste liiklejatega arvestada ning oma teekonda efektiivselt planeerida. Kutselise autojuhina võtad endale suurema vastutuse liiklusohutuse tagamisel. Aga ühel hetkel, kui töö lõpeb ja sulged enda järel veoki ukse, asud sa väikese auto rooli. Palun ole ka väikese auto roolis proff.

Ärgem lihtsalt sõitkem, sõitkem eesmärgiga ja vastutustundega.

Turvalisi kilomeetreid, head kutselised roolikeerajad!