Sõidumeerikute kohustus üle 2,5 tonnise täismassiga kaubaveo sõidukitele alates 1.07.2026 - erandid.

04.05.2026

Sõidumeerikute kohustus üle 2,5 tonnise täismassiga kaubaveo sõidukitele alates 1.07.2026 - erandid.

Alates 1. juulist 2026 laieneb sõidumeerikute kasutamise kohustus rahvusvaheliseks kaubaveoks või kabotaažveoks kasutatavatele sõidukitele, mille lubatud täismass koos haagisega ületab 2,5 tonni (alates 2501 kg). Vastav seadus on ära toodud EL-i määruses nr 561/2006 artiklis 2 lõikes 1 punktis aa).

Seega laieneb meeriku kasutamise kohustus B-kategooria kaubaveo sõidukitele, peamiselt kaubikutele, kuid mitte ainult. Ka kõik haagisega tavasõidukite kombinatsioonid, mille autorongi täismass on rohkem, kui 2501 kg lähevad seaduse mõjualasse. Tuleb täpselt jälgida ja aru saada, millistel juhtudel meeriku kohustus kehtib ja milliste puhul mitte, sest selliseid masinaid kasutavad ka eraisikud ja nendega tehakse hulgaliselt mitteärilisel otstarbel sõite isiklikel eesmärkidel. Samuti kasutatakse taolisi sõidukeid ettevõtte oma tarbeks.

Seadus näeb ette ka erandid - kes meeriku kasutamisest on vabastatud. Neid nüansse tuleb täpselt teada, sest asjata pole mõtet ka meerikut sõidukile peale panna. 

Aga enne kui räägime vabastustest, siis toonitan veelkord üle, millistele tingimustele peab sõiduk või tegevus vastama, kus meeriku kasutamine on kohustuslik:

  • esiteks - tegemist on rahvusvahelise kaubaveoga. See tähendab kauba vedamist Eestist välisriiki, sealt kauba tagasi toomine või siis erinevate välisriikide vahel kauba vedamine. 
  • teiseks - kabotaažvedude puhul. Need on välisriikide siseseslt tehtud kaubaveod teatud tingimustel. Loe täpsemalt kabotaaži reeglite kohta siit artiklist: “Mis on kabotaaž?”.
  • ja kolmandaks - sõiduki või sõiduki ja haagise kombinatsioon on täismassiga üle 2,5 tonni. See tähendab alates 2501 kilogrammist. Kaubikute puhul on asi ilmne ja selge, kuid segaseks kipub asi minema siis, kui tavalisele sõiduautole (M1 kategooria) pannakse järgi haagis ja sellega hakatakse kaupa vedama. Ka siis peab meerikut kasutama ja see tuleb paigaldada, kui tegemist on rahvusvahelise kaubaveoga.

Aga enne veel, kui tormata sõidumeerikut paigaldama, tuleb üle vaadata seaduses toodud erandid, mille puhul kehtib sõidumeeriku kasutamise vabastus. Sellest nüüd juttu tulebki.

Kes ja mis on sõidumeerikust vabastatud?

Määrus 561/2006 artiklis 3 on loetletud kõik sõidumeerikust vabastatud juhud. Igat punkti tuleks eraldiseisvalt vaadata, kuid toon siin artiklis välja vaid need punktid, mis meid üle 2,5 tonniste osas otseselt puudutavad. 

Igaks juhuks veel ka mainin, et vaatleme siin artiklis täismassi vahemikku 2501 kuni 3500 kilogrammi, sest üle 3,5 tonnistele sõidukitele ja haagistega autorongi kombinatsioonidele kehtib sõidumeeriku kohustus juba ka täna, välja arvatud teatud erandid, mis on selles samas määruse nr 561/2006 artiklis nr 3 ja liiklusseaduse paragrahvis 130 lõikes 12 välja toodud.

Eestis sees sõidumeeriku kohustust ei ole

Määrus 561/2006 artikkel 2 punkt aa) ütleb, et seaduse nõudeid kohaldatakse autoveo korral, mille puhul on tegemist:

aa) alates 1. juulist 2026 rahvusvaheliseks kaubaveoks või kabotaažveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 2,5 tonni".

Siit tuleneb esimene vabastus otse seaduse sõnastusest, mis ütleb, et nõue kehtib vaid rahvusvaheliste vedude või kabotaažvedude puhul. Seega kõik, kes sõidavad selliste sõidukitega vaid Eestis, siis teie sõidumeerikut kasutama ei pea. Ja seda ei ole vaja ka autole paigaldada. 

Iseasi on vaid see, kui sama sõidukit kasutatakse nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Siis tuleb täpsemalt vaadata, kas on mingisuguseid erandeid veel või mitte. On. Liigume sammhaaval edasi.

Mitteäriline vedu on kuni 7,5 tonnise täismassini sõidumeerikust vabastatud

Määrus 561/2006 artikkel 3 punkt h) toob välja järgmise erandi:

“Kaupade mitteäriliseks veoks kasutatavad sõidukid või sõidukite kombinatsioonid (autorong), mille lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni, on sõidumeeriku kohustusest vabastatud”.

See punkt, ma arvan, on üks olulisemaid sõnumeid, mis sisuliselt ütleb, pange tähele - kõik eraisikute huvidest lähtuvad sõidud on sõidumeerikust vabastatud kuni 7,5 tonnise täismassiga sõidukitega. Ka rahvusvaheliselt. 

Oluline on siin mõista, mida tähendab “mitteäriline vedu”. Ja see on lihtsustatult öeldes autojuhi enda kui eraisiku isiklikes huvides sõit. Taoline vedu ei ole seoted mingilgi viisil ettevõtlusega. 

Toon ühe näite. Peretütar läheb õppima Saksamaale muusikakooli. Isa otsustab, et viib tütre klaveri ise Eestist Saksamaale, millega too saab harjutada. Ta rendib kaubiku, mille täismass on alla 7,5 tonni ja teostab ise selle klaveri veo Saksamaale. See sõit ja analoogsed sõidud, mis toimuvad puhtalt eraisiku huvides ongi vabastatud. Aga kui see sõiduk oleks üle 7,5 tonni, siis isa peaks loomulikult kasutama sõidumeerikut, sest vabastus kehtis kuni 7,5 tonnini.

NB! Kõik firmasisesed veod ja tasulised veoteenused on ärilised veod ja need ei saa nimetada mitteärilisteks vedudeks.

Kuidas aga tõendada teel politseile, et tegemist on mitteärilise veoga ja sõidumeerikut pole vaja kasutada? Selleks tuleb luua vettpidav dokumentatsioon, kust on näha, kellel kaup kuulub ja kes vedu teostab. Seda ka eraisikute puhul. Põhjalikumad õpetused dokumentatsioonist saab kätte meie koolitustelt.

Lähme aga veel sammukese edasi.

Oma kulul vedu on sõidumeerikust vabastatud, kui juhi põhitegevus ei ole sõiduki juhtimine - kuni 3,5 tonni

Siin on oluline võimalus sõidumeerikust "pääsemiseks" ettevõtetele, kes teevad vedusid niiöelda oma tarbeks. Nimelt määrus 561/2006 artikkel 3 punkt ha) toob välja täiesti uue erandi:

“Sõidumeerikust on vabastatud veod, mida tehakse kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 2,5 tonni kuid ei ületa 3,5 tonni, kui vedu ei toimu rendi või tasu eest, vaid ettevõtte või juhi enda kulul ning sõiduki juhtimine ei ole seda juhtiva isiku põhitegevus”.

Olulisim nüanss on siin see, et autojuht teostab vedu vaid oma kõrvaltegevusena. Põhitöö on muu. Ühe kohtulahendi kaudu on vaieldud selgeks ka piir, kustmaalt saame öelda, et töö ei ole põhitöö - see on 30%. Kui sõiduki juhtimine on protsentuaalselt alla 30% selle isiku kogu töömahust, siis ei nimetata seda antud reegli kontekstis põhitööks.

Ja muidugi põhirõhk läheb siin ettevõttele, sest eraisikute “mitteärilised” veod on meerikust vabastatud ja seda suisa täismassini 7,5 tonni. Aga ettevõtete vedude puhul tuleb vaadelda eraldiseisvalt just seda täismasside vahemikku, milles siin punktis on juttu: 2501 kuni 3500 kilogrammi.

Ettevõtete tehtavad veod võib siin kontekstis alati käsitleda kui ärilise eesmärgiga veod ja need võib liigitada kaheks:

  • esiteks - transporditeenus, mille eest saab ettevõte tasu, ja see meeriku vabastuse alla rahvusvaheliste vedude puhul ei kuulu.
  • teiseks - veod, mille eest ettevõte tasu ei saa ja ta teostab need ise oma kulu ja kirjadega. See on ka äriline vedu, sest tehakse ettevõtte äritegevuse raames, kuigi keegi selle eest otseselt tasu ei maksa. Taolised veod on meerikust vabastatud ainult juhul, kui juhi põhitöö ei ole sõiduki juhtimine.

Seda teist vedu nimetatakse ka ametliku terminiga “oma kulul vedu”. Ja just seda terminit tuleb nüüd lähemalt uurida.

Lühidalt - kui autojuhi põhitöö pole sõiduki juhtimine (alla 30%), siis võib ettevõte sõidumeerikut kasutamata rahvusvaheliselt kaupa vedada ainult siis, kui tegemist on oma kulul veoga. 

Kui aga ettevõttes on tööl autojuht, kelle ülesanne on pidev sõitmine ja kaba vedu ettevõtte oma tarbeks, siis tema peab sõidumeerikut kasutama. Niiet siin tuleb vaadata päris mitmeid paralleelselt kattuvaid nüansse.

Mis on oma kulul vedu?

Oma kulul vedu on seadusega täpselt ära määratletud. 

Autoveoseadus paragrahv 2 lõige (1) punkt 4) ütleb järgmist:

“Oma kulul korraldatav autovedu on veose kohaletoimetamine veo eest tasu saamata”.

Samas seaduses on olemas lausa eraldi peatükk nr 3 “Nõuded oma kulul korraldatavale autoveole”. Sealt hargneb lahti üks väga oluline punkt. Paragrahv 11 lõige (2) on kirjas järgnev:

“Oma kulul korraldatav rahvusvaheline veosevedu peab vastama Euroopa Parlamendi määruse nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d) toodud nõuetele”.

Peame uurima seda määrust. Määrus 1072/2009 artiklis 1 lõike 5 punktis d) on välja toodud 5 üheaegselt kehtivat nõuet, millele oma kulul vedu peab vastama. Need on:

  • i) veetav veos on ettevõtja omand või vara, mille ettevõtja on müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud, tootnud, kaevandanud, töödelnud või remontinud;
  • ii) reisi eesmärk on veose vedamine ettevõttesse või ettevõttest või veose ettevõttesisene või - väline ümberpaigutamine ettevõtja oma tarbeks;
  • iii) sellise veo puhul kasutatavaid mootorsõidukeid juhivad ettevõtte poolt tööle võetud töötajad või lepingulise kohustuse alusel ettevõtte käsutusse antud töötajad;
  • iv) veost vedavad sõidukid kuuluvad ettevõtjale või ettevõtja on need järelmaksuga ostnud või rentinud;
  • v) selline veosevedu on ettevõtjale ainult lisategevusala.

See ongi oma kulul vedu. Ja selle tõestamiseks tuleb ettevõttel koostada korralik dokumentatsioon. Autoveoseadus paragrahv 11 lõige (4) ütleb, et ettevõtja on kohustatud tõendama, et tema poolt korraldatav autovedu vastab ülalloetletud viiele punktile. Kui ei tõenda, siis loetakse vedu tasuliseks veoks ja kui seda tehakse ilma veoluba omamata, siis oi-oi-oi - suur trahv on soolas… Ja tõendamine olgu kõik paberil, sest juhi suulisi ütlusi ei arvestata tõese ja reaalse versioonina versioonina isegi kui see kõik on tõsi. Kahjuks seda on meile öelnud paljud autojuhid, kes on sellega oma töös kokku puutunud.

Kokkuvõte

1. juulist 2026 peavad sõidumeerikut hakkama kasutama rahvusvahelist kaubavedu või kabotaažvedu teostavad sõidukid, mille täismass koos haagisega on üle 2,5 tonni. 

Vabastatud on Eestis sees sõitvad sõidukid ning ka need, kes teevad rahvusvahelist vedu eraisikuna (kuni 7,5 tonni) või ettevõtte oma kulul (kuni 3,5 tonni) tingimusel, et sõidukit juhtiva autojuhi põhitöö ei ole sõiduki juhtimine.

Kui aga vabastust ei ole ja tegemist on puhtal kujul rahvusvahelise kaubaveoga või siis omal kulul veoga, kus autojuhi põhitöö ongi sõiduki juhtimine, siis tuleb meerikut ja kõike sellega seonduvat hakata kasutama.

Sõidumeerikute paigaldamised kaubikutele ja isegi ka M1 kategooria sõidukitele juba käivad @ digimeerik.ee . Olen kuulnud väiksematelt vedajatelt ka seda, et isegi kui sõit toimub selliselt, et meerikut vaja kasutada ei ole, siis “targem on igaks juhuks see ikka peale panna, sest muidu politsei teeb trahvi ikkagi seal välismaal ära ja siis hakka seda vaidlustama jne, kes seda ette võtta tahab”. See aga, ma ütlen, on liigne kartus, aga ega eks igaüks ise teab ja otsustab.

Võtmeküsimuseks on põhjalik läbimõtlemine ja arusaamine asjadest. 

Kui autorongi täismass läheb üle 3,5 tonni, siis on tegemist teiste reeglitega, mis kehtivad ka juba täna. Paljud sõidukid, mis haagise sappa panevad just seda ongi. Soovitan vaadata viimatist infotunni salvestust, kuś taolistest juhtumitest juttu tuleb. Vaata siit.

Lõpetuseks

Loodetavast see artikkel annab natukene selgust juurde. Teema on veel lai ja pikk ja õppimist on uutel asjaosalistel siin väga palju eriti, mis puudutab seda, kui meerikust pääsu ei ole. Siis tuleb kõik töö- ja puhkeaja reeglid selgeks teha ja sõidumeerikuid tuleb õppida õigesti kasutama. Õnneks saab seda kõike teha meie koolitustel klassiruumides ja internetis.

Korraldame kindlasti veel tasuta infotunde ja koolitusi, et õiged teadmised õigeks ajaks kohale jõuaks. Hoia slima peal meie kodulehel www.autosert.ee , Facebooki lehel ning Youtube'i kanalil Autosert TV. 

Kui Sul on küsimus, siis helista telefonil 5077332 või kirjuta lenno.poder@autosert.ee. 

Abimaterjal

Artikli loomisel ei ole kasutatud AI-d.