Eksaminärv: nähtamatu takistus sõidueksamil
05.08.2025
Seda artiklit ajendas kirjutama reaalne kogemus. Üks meie õpilane sooritas hiljuti sõidueksamit, mille jooksul ta unustas eksami algfaasis suunatuld näidata. Kuigi tegu oli väheolulise veaga, kommenteeris eksamineerija seda koheselt ja jõuliselt. Selle tulemusel muutus eksamineeritav ebakindlaks, hakkas kahtlema iseendas ning lõpuks tegi vea, mis maksis talle eksami positiivse tulemuse.
Sellised olukorrad pole sugugi harvad. Sarnaseid juhtumeid leiab kõikjal Eestis. Eksaminärv ehk soorituseelne ärevus võib tugevalt mõjutada eksamineeritava käitumist ja tulemust – isegi kui teadmised ja oskused on olemas.
Mida teeb eksaminärv kehaga?
Stressiolukorras võib juhtuda, et:
- hästi harjutatud ja omandatud tegevused ununevad (nt peeglisse vaatamine enne manöövrit),
- reaktsioonikiirus aeglustub,
- üks pisiviga hakkab kummitama ja viib fookuse liikluselt ära.
Mäletan oma endisest kogemusest eksamineerijana töötades juhtumeid, kus inimesed kirjutasid endale käe peale "P" ja "V", et mitte unustada kumb on parem ja kumb vasak käsi. See ei viita teadmiste puudumisele – see on aju loomulik reaktsioon stressile.
Uuringute järgi mõjutab ärevus töömälu ja motoorikat. (Arnsten, 2009)
Kuidas väike viga võib paisuda suureks?
Kui eksamineerija annab kriitilise või emotsionaalse kommentaari juba eksami alguses (nt "see oli väga ohtlik"), võib see viia eksamineeritava psühholoogiliselt "lukku". Selle asemel, et keskenduda liiklusolukorrale, jälgib eksamineeritav nüüd eksamineerija reaktsioone ja loeb tema ilmeid.
Eksam ei tohiks tunduda karistusena, vaid olla objektiivne oskuste hindamise protsess. Kahjuks võib eksaminärv selle taju moonutada.
Mida iga osapool saab teha?
Meie kui autokool:
- räägime eksaminärvist juba õppe jooksul,
- teeme proovieksameid pingelises olukorras harjutamiseks,
- julgustame: väikesed vead on normaalsed, oluline on ohutus ja üldine juhtimisvõime.
Õpilasele soovitame:
- Ära püüa olla täiuslik.
- Ole tähelepanelik ja rahulik.
- Kui teed vea, ära jää selle külge kinni – keskendu järgmisele ülesandele.
- Usalda oma kogemust.
- Kui oled õppinud ja harjutanud, oled sa valmis.
Eksamineerijale:
- neutraalne ja inimlik suhtlus loeb
Tõsi, et eksamineerija ülesanne on hinnata, mitte juhendada. Samas on oluline mõista, et toon ja sõnakasutus mõjutavad eksamitulemust rohkem, kui sageli arvatakse. Austav, rahulik ja neutraalne suhtlus aitab eksamineeritaval säilitada keskendumisvõime – ja see muudab ka hindamise õiglasemaks.
Eksamineeritav ei tohiks eksami lõpus mõelda: „Hea, et eluga pääsesin.”
Lõpetuseks
Eksaminärv on normaalne. Seda ei pea kartma, aga tuleb teadvustada ja teadlikult suunata. Meie autokool ei õpeta vaid reegleid ja manöövreid, vaid aitab kujundada iseseisvat ja enesekindlat juhti.
Samamoodi ei peaks eksamineerija keskenduma ainult tehnilistele reeglitele, vaid nägema tervikpilti – kas inimene suudab päris liikluses ohutult hakkama saada?
Kui eksam ei läinud hästi: ära süüdista ennast, aruta õpetajaga; kaalu, kas vaadata eksami salvestist, tee vajadusel paar lisasõitu ja mine uuele eksamile enesekindlamana.
