Mis on kabotaaž?

06.12.2022

Mis on kabotaaž?

Kabotaaž – pealtvaadates imelihtne, kuid lähemalt süvenedes muutub see aina komplitseeritumaks. Lisanduvad veel eri riikide kontrollijate erinevad tõlgendused ja arusaamised kabotaažist, mis võivad meie vedajatele tähendada tuhandetesse eurodesse ulatuvaid trahve. Vaatleme asja lähemalt.

Kabotaaži olemus

Kabotaaž on ajutine kaubavedu ühe riigi piires teises riigis registreeritud sõidukiga. Selle eesmärgiks on optimeerida veoprotsessi ja minimeerida tühisõite.

Näiteks, kui Eesti vedaja on kauba transportinud välisriiki ja selle maha laadinud, siis selleks, et ta ei peaks tagasiteel osa teekonnast tühjalt sõitma, saab ta organiseerida teise riigi siseselt kaubavedu. See aitab tal maksimeerida transpordist saadavat tulu ja viia tühjalt sõidetud kilomeetrite arv miinimumini. 

Või siis teine näide. Eesti vedaja viib kauba Eestist Põhja-Saksamaale ja laeb seal kauba maha. Nüüd otsib logistik võimalusi uute vedude järele suunaga Hispaania poole, sest Hispaaniast on vaja ära tuua täislastis koorem Eestisse. Logistik leiab kauba, mis tuleb viia Põhja-Saksamaalt Lõuna-Saksamaale, mille veok teostab. See on kabotaaž. Nüüd aga leitakse uus koorem Lõuna-Saksamaalt Hispaaniasse, mis ei ole kabotaaž, vaid hoopis cross-trade vedu. Hispaanias antakse koorem maha.  Võetakse peale uus koorem Eestisse ja tullakse koju – see on kahepoolne transport. Ehk siis kabotaaž teostati Hispaaniasse mineku teekonnal.

Variante, kuidas kabotaaži tehakse, on erinevaid.

Kabotaaži puhul on oluline see, et see oleks ajutine tegevus, mitte alaline. Põhimõte on selles, et teise riigi vedaja ei tohiks oma äri rajada teise riigi sisesele kaupade veole. Nii kahjustab see teise riigi transpordifirmade konkurentsivõimet.

Kabotaaži reegel

Seega, ajutine loomus on oluline. Ja et see oleks nii, on kehtestatud reeglid, mida reguleerib Euroopa Liidu määrus nr 1072/2009 artikkel 8.

Kabotaaži põhireegel on: 

kui vedaja on teostanud rahvusvahelise kaubaveo sihtriiki ning selle raames koormad maha laadinud, saab ta sama mootorsõidukiga õiguse teha 7-päeva jooksul 3 kabotaažvedu.

7-päevane periood algab rahvusvahelise veo raames viimase mahalaadimise päevale järgneval kalendripäeval.

Need 3 lubatud kabotaažvedu võib teha kõik ühes riigis, aga võib teha ka teistes riikides (7-päeva jooksul).

Näiteks kui sõiduk paneb rahvusvahelise veoga sissetulnud kaubad maha Saksamaal ja sõidab tühjalt edasi Prantsusmaale, siis võib ta kabotaaži teostada ka Prantsusmaal.

AGA! NB! Siin tuleb mängu uus lisareegel:

kui sõiduk saabub TÜHJALT teise riiki ja tal on kabotaaži tegemise õigus, siis tohib ta selles riigis, kuhu ta tühjalt saabus, teha VAID ÜHE kabotaažveo KOLME PÄEVA JOOKSUL.

Kabotaaži keeluaeg – Cooling Off

Alates 21.02.2022 kehtestati kabotaaži tegemisele teatud aja jooksul keeluaeg, mida nimetatakse Cooling Off’iks. See on sõnastatud nii:

vedajad ei tohi teha kabotaažvedusid samas riigis nelja päeva jooksul pärast nende poolt teostatud kabotaažveo lõppu selles riigis.

See tähendab seda, et kui sõiduk on teostanud ära kõik kolm lubatud kabotaažvedu ühes riigis või siis tühjalt teise riiki sisenenult ühe lubatud kabotaažveo ja seejärel riigist lahkub, käivitub 4 päeva kestev keeld, mille jooksul uut kabotaažvedu alustada selles riigis ei tohi. 

Kabotaaži keelu ajal võib aga vabalt sõita sellest riigist läbi transiidina või siis teostada selle riigiga seotud rahvusvahelist vedu (cross-trade) või kahepoolset vedu (bilateraalne vedu). Võib ka teostada kabotaaže teistes riikides, kui selleks on õigus olemas.

Kabotaaži keeluaeg rakendub iga kord, kui sõiduk lahkub peale kabotaaži riigist. Ka siis, kui lahkutakse ilma, et kolme kabotaaži oleks täis tehtud.

Näiteks, kui sõiduk teeb ühe kabotaažveo Taanis ja seejärel ühe kabotaažveo Rootsis, ei tohi ta Taanis alustada uut kabotaaži enne, kui eelmisest Taani kabotaažist on möödunud 4 päeva.

Keeluaeg võib pikeneda, kui 4-päevase perioodi viimane päev langeb laupäevale, pühapäevale või riigipühale. Sellisel juhul lõpeb keeluperiood ära järgmisele tööpäevale järgneval uuel päeval. Kui keeluaja viimane päev on pühapäev, siis lõpeb tegelikult keeluaeg ära teisipäeval. Kas pole huvitav, mis?

Kabotaaži arvu arvestus osakoormate korral

Täiskoormate veol on kabotaaži arvutada lihtne ja loogiline – üks koorem on üks kabotaaž. Aga kui mängu tulevad osakoormad, siis läheb asi keerulisemaks ja peab hakkama vaatama seda, mida on selle kohta öelnud Euroopa Liit oma selgitustes ja väga oluliseks saab erinevate riikide tegelik kontrollipraktika. Siin lähevad kontrollijate arusaamised ja ettevõtjate soovmõtlemised lahku.

Euroopa Liidu selgitused ütlevad, et:

  • Kabotaažvedu võib põhimõtteliselt hõlmata mitut laadimiskohta, mitut kättetoimetamiskohta või mitut laadimis- ja kättetoimetamiskohta. 

Samas jääb ikkagi asi selgusetuks ja EL-i selgitustest leiab selle väite kohta taganemistee: “Iga riik võib siiski piirata ühe ja sama kabotaažveo pealelaadimis- ja mahalaadimiskohtade arvu jättes välja nii mitme mahalaadimis- kui ka mitme pealelaadimiskohaga veod”. 

Ja siit hakkabki tekkima olukord, kus meie vedajad sooviksid vedada mitu osakoormat korraga ühe kabotaažveo ajal, kuid pole lõpuni selge, et kas see on õiguspärane või mitte.

Erinevate riikide (Taani ja Rootsi) käsitlustest võib välja lugeda, et ühe kabotaažveona käsitletakse selliseid vedusid kus on, kas:

  • üks pealelaadimiskoht ja mitu mahalaadimiskohta, või
  • mitu pealelaadimiskohta ja üks mahalaadimiskoht. 

Määravaks saab veosedokumentatsioonis olevad saaja ja saatja andmed.

Kõige turvalisem on osakoormate veol jälgida sellist põhimõtet, mis pärineb Rootsi politseilt:

  • Kui on mitu mahalaadimiskohta ja üks pealelaadimiskoht – peab pealelaadimine toimuma sama saatja juures, mis on kirjutatud CMR-ile;
  • Kui on mitu pealelaadimiskohta ja üks mahalaadimiskoht – peab mahalaadimine toimuma lõpp-saaja juures, mis on kirjutatud CMR-il.

Kui osakoormad on kõik erinevate saajate ja saatjate vahel, siis loetakse iga CMR üheks kabotaažiks ja tekib olukord, kus ühe veo ajal viiakse läbi mitu kabotaažvedu korraga ja kui neid on üle kolme, siis on tegemist kabotaaži rikkumisega (Rootsi käsitlus). 

Kuna eri riikide tõlgendused võivad olla erinevad ja ongi, siis on väga vajalik, et vedaja uuriks täpsemalt iga riigi kohta, millised on selles konkreetses riigis kabotaaži käsitluse tõlgendused.

Dokumentatsioon

Kabotaažvedude toimumist kontrollitakse teel veosedokumentide alusel (tavaliselt CMR, või saatekiri). Dokumentatsioonil peavad olema kindlad andmed, et teha kindlaks, kas vedajal on kabotaažile õigus olemas ja kas vedu toimub määratud ajavahemike jooksul lubatud kabotaaži piirarvu raames.

Dokumentatsiooni saab käsitleda kui tõendusmaterjali, mis peab sisaldama alljärgnevat infot:

  1. Saatja nimi, aadress, allkiri;
  2. Vedaja nimi, aadress, allkiri;
  3. Saaja nimi ja aadress, samuti tema allkiri ja kohaletoimetamise kuupäev pärast seda, kui veosed on kohale toimetatud;
  4. Veoste ülevõtmise koht ja kuupäev ning kättetoimetamiskoht;
  5. Veoste olemuse tavakirjeldus ning nende pakkimisviis, ohtlike veoste puhul nende üldtunnustatud kirjeldus, samuti pakkide arv ning nende peal olevad erinumbrid.
  6. Veoste brutomass või muul viisil väljendatud hulk;
  7. Mootorsõiduki ja haagise numbrimärgid.

Et teel toimuva kontrolli ajal oleks täielikult selge ka kabotaaži keeluajast kinni pidamise kohustus, siis juhul, kui sõiduk osutab vastuvõtvas riigis kabotaažvedu ja on olnud samas riigis nelja päeva jooksul enne saabuvat rahvusvahelist vedu, siis tuleb esitada ka kõik tõendid selle nelja päeva tegevuste kohta. 

Kui teel toimuva kontrolli ajal ei ole autojuhil vajalikke dokumente võimalik esitada, siis on lubatud ühendust võtta transpordifirmaga ning kiirelt kontrolli ajal vastavad tõendid elektrooniliselt esitada.

Iga pisemgi vääratus dokumentatsioonis (näiteks haagise number on puudu) võidakse lugeda kogu kabotaažvedu seadusele mittevastavaks ja trahv võib olla 60000 SEK-i. On olemas selline konkreetne juhtum Eesti vedajaga.

Lähetustõend

Oluline lisadokument kabotaaži tegemisel on ühtne lähetuse deklaratsioon ehk tõend. Alates 2.02.2022 on lähetustõendi loomine viidud ühele veebiplatvormile, milleks on www.postingdeclaration.eu. Tõendi vormistamine on lihtne. Lähetustõendit saab teha maksimaalselt kuni kuueks kuuks ning sellele tuleb ära märkida, kas kavatsetakse selles vahemikus teha kabotaažvedusid ja cross-trade vedusid. 

Lähetustõend peab olema juhil kaasas kas paberil või siis elektrooniliselt. Oluline on, et see on olemas. Kui juht teostab kabotaaži ja tal puudub lähetusdeklaratsioon, on trahv 60000 SEK-i, mis on samuti juba Eesti vedajatel läbielatud etapp.

Minu soovitus on teha lähetusdeklaratsioon kuueks kuuks isegi, kui kabotaažvedusid teostatakse vaid aeg-ajalt.

Kokkuvõtteks

Kabotaaž on Eesti vedajate seas laialt levinud. See on kasulik ja kasumlik. Vahest just kabotaaži tegemine aitab vedajal jõuda rahadega plusspoolele. Teisalt aga, teised riigid näevad seda kui nendelt töö äravõtmist ja soovitakse oma turgu kaitsta. Seetõttu mõeldakse välja üha uusi piiranguid, et teha välismaiste vedajate elu raskemaks. 

Viimasel ajal on kahjuks Rootsi riigist tulnud palju trahvijuhtumeid ja tundub, et nad soovivad meid läbi ulmeliste trahvisummade õpetada. Aga miks õppida tee peal?

Kui kabotaaži teema Sind huvitab ja soovid selles areneda, siis kutsun Sind osalema täiesti uuel kabotaaži koolitusel.  Selgitan ja joonistan põhjalikult kabotaaži teemad lahti ning toon sisse reaalsete trahvijuhtumite analüüsi, et valgustada Sind olukordadest, mis võivad trahvi kaasa tuua. 

Lisamaterjali kabotaaži kohta leiad alljärgnevatest allikatest:

Kui Sul tekkis küsimusi seoses kabotaažiga või soovid nõustamist trahvijuhtumite korral, siis võta minuga julgesti ühendust! Aitan rõõmuga!

Lugupidamisega