Euroopa autojuhtide puudus kolmekordistub 2026. aastaks, kui midagi ette ei võeta. Autosert võtab!

01.12.2022

Euroopa autojuhtide puudus kolmekordistub 2026. aastaks, kui midagi ette ei võeta. Autosert võtab!

Siin on kokkuvõte IRU uuest autojuhtide puuduse aruandest (www.iru.org) ja lisame lõppu info sellest, kuidas AUTOSERT aitab kaasa juba täna juhipuuduse vähendamisele.  Lisaks mõned ettepanekud, kuidas olukorda saaks paremaks muuta. Aruannete lühikokkuvõtted leiad samuti artikli lõpust.

Kutseliste autojuhtide puudus on märkimisväärne ja süveneb

  • Autojuhtide nõudlus kasvas Euroopas 2022 aasta jaanuarist septembrini 44%.
  • Euroopas on 2022 aastal täitmata 380 000 – 425 000 veokijuhi ametikohta.
  • 2026. aastaks läheb pensionile 30% juhtidest, kuid nooremaid asendajaid on 4–7 korda vähem.
  • Juhtide puudus Euroopas võib 2026. aastaks ületada kaks miljonit.

Õnneks saab seda veel muuta, kui kiiresti tegutseda, leiab uuring.

Aruanne näitab, et veoauto- ja bussijuhtide puudus on Euroopas kontrolli alt väljumas ning seda soodustavad suurenenud transpordinõudlus ja juhtide vananemine.

Ennustatakse, et kasvav lõhe pensionile jäävate ja uute juhtide vahel tähendab, et täitmata veoautojuhtide puudus kolmekordistub, ulatudes 2026. aastaks üle 60%, ja bussijuhtide puhul enam kui viiekordistub, peaaegu 50%-ni 2026. aastaks.

  • Uues aruandes hinnatakse kuut riiki mis moodustavad kaks kolmandikku kogu Euroopa maanteekaubaveo sektorist, ja nelja riiki, mis moodustavad 28% reisijateveo kogumahust.
  • Kui juhi elukutset ei tehta ligipääsetavamaks ja atraktiivsemaks, võib Euroopas 2026. aastaks olla puudu üle kahe miljoni juhi, mis mõjutab poolt kõikidest kaubavedudest ja miljoneid reisijatevedusid.

Kas teadsid, et Euroopas on 3 miljonit veokijuhti?

Veoautod transpordivad mahu järgi 75% Euroopa kaubaveost ning 85% kiiresti riknevatest, kõrge väärtusega ja meditsiinikaupadest, nagu vaktsiinid ja toit. Bussid, mis on ELis enimkasutatav ühistranspordiliik, on Euroopa CO2-heite vähendamise eesmärkide saavutamisel kesksel kohal.

Ilma autojuhtideta peatub Euroopa majandus, sotsiaalne liikuvus ja kliimaplaan. 

Selle vältimiseks on aga töötavaid lahendusi, eriti kui erasektor ja valitsus teevad koostööd.

Naised ja noored on potentsiaal

Noorte juhtide osakaal on madal (6% kauba- ja 5% reisijateveol), hoolimata headest palkadest ja paljudes riikides püsivalt kõrgest noorte tööpuudusest.

Naised moodustavad samuti vaid väikese protsendi veoautojuhtidest, hoolimata nende märkimisväärsest töötuse tasemest mõnes riigis. Näiteks Hispaanias on naiste töötuse määr Euroopas üks kõrgemaid (14%), kuid samas on naisveoautojuhtide osakaal üks madalamaid (2%). Naissoost bussijuhte on 12%.

Ligipääsetavus ja atraktiivsus

Minimaalne vanus on viies ELi liikmesriigis veoautojuhtidel endiselt 21 aastat ja enamiku bussijuhi ametikohtade puhul kogu ELis 21–24 aastat, mis on koolilõpetajate jaoks suur takistus (Eestis 24 aastat).

Takistuseks on ka kõrged kategooria õppe- ja ametikoolituse kulud. Prantsusmaal maksab veoautojuhiluba 5300 eurot, mis on üle kolme korra rohkem kui keskmine kuupalk, samas kui Saksamaal maksab bussijuhiluba keskmiselt 9000 eurot ehk üle nelja korra rohkem kui keskmine kuupalk. Eestis aga maksab veoautojuhilubade täispakett koos ametikoolitusega ca 2500 eurot.

Turvalisus, eriti naisjuhtide jaoks, on elukutse atraktiivsemaks muutmisel ülioluline, kuna 95% veoautojuhtidest ja 94% transpordiettevõtetest peavad seda oma peamiseks prioriteediks. Kahjuks on ainult 3% olemasolevatest ELi veokite parkimisaladest sertifitseeritud turvaliseks.

Lahendused

Avalik- ja erasektor peavad juhtide puudusega tegelemiseks koostööd tegema. Aruandes tuuakse välja 20 lahendust, mida praegu rakendavad maanteetranspordiliidud, ettevõtted ja kaubasaatjad.

Riigiasutused peavad samuti võtma meetmeid, et vältida juhtide puuduse suurenemist, sealhulgas:

  • juhtide vanuse alammäära alandamine 18 eluaasta peale, koolituste pakkumine alates 17. eluaastast;
  • uute juhtide loa- ja koolituskulude subsideerimine;
  • turvalisemate parkimisalade ehitamine.

Täielikud aruanded on kättesaadavad Rahvusvahelise Maanteetranspordi Liidu liikmetele.

Kuidas AUTOSERT aitab kaasa juhipuuduse vähendamisele?

Tõesti – me teeme seda juba praegu ja pidevalt.

Paljud meie juurde õppima tulnud noored juhid ütlevad, et jälgides meie tegemisi Facebookis ja Youtube’i kanalil AUTOSERT TV, tekkis neil tahtmine load ja ametikoolitus ära teha ja kutseliseks autojuhiks hakata. Vägev!

Meil, AUTOSERT KOMPETENTSIKESKUSES, on tõesti juba tegevuse algusest peale olnud edasiviivaks jõuks suuremad eesmärgid, kui lihtsalt koolitamine. Usume, et meie tegevus aitab kaasa:

  • veoautojuhi ja bussijuhi ameti atraktiivsemaks tegemisele,
  • noorte juhtide pealekasvule,
  • naiste jaoks müütide murdmisele, et “roolikeeramine pole naiste töö” – vaid vastupidi, naised olete avasüli oodatud ja te saate väga hästi hakkama!

Just need suuremad väärtused, mida ka IRU aruanne välja toob. Tasub kasvõi heita pilk peale meie Youtube’i kanalile ja võite ise veenduda :)

Lisaks noorte inspireerimisele ja ameti propageerimisele usume, et kui noor on otsustanud kutseliseks autojuhiks saada, siis peab teda ees ootama ka atraktiivne ja põnev koolitusprotsess. Kui koolitus on igav, kurnav ning ebapädev, siis jääb kohe alguses juba õpilasele halb mekk suhu ja koolitusprotsess iseenesest võib ta ära peletada. Autosert’is võib inimene olla kindel, et ta saab kogeda sellist koolitusprotsessi, mis jääb veel pikaks ajaks meelde, naeratus huulil ja rõõmutunne südames. Vaata allolevast videost meie tegemistest:

AUTOSERT’i koolitusprotsessi alustaladeks on:

  • Proffessionaalsed koolitajad, kes ka ise kutseliste autojuhtidena aeg-ajalt tööd teevad,
  • Innovaatiline koolitusprotsess – keerulised asjad lihtsalt, kaasahaaravalt ja tõetruult selgeks,
  • Abivalmis ja hooliv taustajõud, kes aitab algusest kuni lõpuni tekkivaid muresid lahendada,
  • Praktilised tegevused nii klassiruumis kui praktikapäevadel õues,
  • Võimalikult uus õppetehnika, simulaatorid, stendid, õppesõidukid,
  • Tugi ja toetus pärast koolitust ja tööle asumist,
  • Koostöö transpordifirmadega, nende hinge-elu tundmine.
  • Autojuhti ameti austamine – läbi selle suudame ameti mainet parandada. 

Oleme kindlad, et tõeliselt hea ja kvaliteetne koolitus on väga suureks ja mõjusaks vahendiks autojuhi ameti maine parandamisele.

See kõik aitab õpilase ettevalmistada eesootavaks päristööks.

Ettepanekud meie vaatevinklist

Meie omalt poolt teeksime järgmised ettepanekud, mis aitavad hullu olukorda tulevikus päästa:

  1. Koolitusfirmadele, kes teostavad autojuhi rasketehnika õpet ja ametikoolitust, tuleks teha restart-atesteerimine. See tähendab seda, et koolitusfirma peab tulema oma koolitajatega spetsiaalse komisjoni ette, mis on moodustatud transpordi erialaliitude (ERAA, ELEA, AEL, EAKL), Majandusministeeriumi (MKM), Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM), Transpordiameti, Politsei, Transpordi Ametiühingu ja Töötukassa spetsialistidest. Selle komisjoni ees tuleb reaalselt tõestada oma koolitajate kompetentsi ja presenteerida seda, mida ettevõte on teinud koolituse kvaliteedi tagamiseks/suurendamiseks. Samuti analüüsitakse selle firma kohta koolitusel osalenud isikute poolt antud tagasisidet ning Transpordiameti sõidueksamite läbisaamise protsente. Kui see kõik on alla igasugust arvestust, siis see ettevõte ei tohiks ametikoolituse läbiviimise õigust edaspidi saada. Nii kaoksid ära halva kvaliteediga koolitajad ja koolitusfirmad, keda paraku Eestis on. Halb algus demotiveerib-peletab eemale-kustutab huvi.
     
  2. Riik peaks toetama ka eraettevõtteid kompetentsikeskuste rajamisel. Näiteks pole meie valdkonnas praktiliselt võimalik saada toetust investeeringuteks, mille kaudu ehitada kaasaegne koolituskeskus: multifunktsionaalne hoone koos õppeväljakutega. Selline meede ja võimalus tuleks erafirmadele luua. AUTOSERT haaraks sellisest võimalusest kohe kinni ja looks kaasaegse õppekeskuse kutseliste autojuhtide koolitamiseks.
     
  3. Transpordi erialaliidud koostöös transpordifirmadega peaksid looma reaalseid reklaame erinevatesse meediumidesse, sisuga, mis meelitaks, tutvustaks ja innustaks noori tulema tööle veoautojuhtideks ja bussijuhtideks. Reklaam toimib igaljuhul.
     
  4. Transpordifirmad peaksid rohkem väljendama seda, et nad on huvitatud ka kogemuseta autojuhtidest ning pakuvad toetatud sisse-elamisprotsessi ning mentorlust uuele töötajale. 
     
  5. Töötukassa peab jätkama ja suurendama koolitusprotsessi toetamist, sest see mida ta on teinud siiani, on hindamatu väärtusega Eesti transpordi jaoks. Paljud inimesed on saanud Töötukassa abil endale juhiload ja ametikoolituse ning on seega võimalised kutselise juhina töötama. Erinevatest küsitlustest selgub, et enamus neist, kes on töötukassa kaudu load saanud läheb ka sellele ametile tööle. On ka neid, kes ei suundu uuele ametile tööle, kuida seal on põhjuste ring üsna lai. Samas tuleks kohandada koostöötingimusi koolitajate-koostööpartnerite osas, et vaid kõrge kvaliteediga koolitajate kaudu saaksid Töötukassa koolitused toimuda. 
     
  6. Noorte pealetulekuks veoautojuhtideks ja bussijuhtideks peab transpordifirma olema valmis ja avatud. Eelkõige tuleb aru saada sellest, kes on tänapäeva noor. Nimetatakse seda Y-generatsiooniks. Need on teistsugused inimesed ja teiste eluhoiakutega, kui enamus, kes täna rooli keeravad. Väärtuskonfliktid, nimetagem neid põlvkondadevahelisteks konfliktideks, on kerged tulema. Tänapäeva noortel on valikuid meeletult palju – kõik konkureerivad nende peale. Ettevõte peab ennast neile maha müüma ja atraktiivseks tegema. Tuleb olla kaasaegne firma, see tõmbab noori ligi. Ei piisa kaasaegsest autost, ka kõik muu peab olema tänapäevane.
     
  7. Veoautojuhtide ametil on selline halb maine, et politsei teeb neile kogu aeg trahvi ja karistab iga pisiasja eest. See hirmutab neid – peletab eemale. Kes tahab teha tööd, kui kogu aeg on hirmu, kartuse ja ärevuse tunne peal. Siin peaks tekkima olukord, kus politseid peetakse abimeheks, mitte karistajaks. Kui noorel algajal autojuhil on mõni apsakas sees, ei peaks selle eest kohe trahvi tegema hakkama ja hirmutama, vaid võiks pidada “väikese loengu”, mõjutama ning suunama algajat. Nii tekiks täiesti uus olukord, kus negatiivsete trahvilugude asemel hakkab tulema positiivseid abisaamise lugusid ja suhtumine hakkab vaikselt muutuma.  Info sellest levib kiiresti. See aitab kindlasti uute juhtide pealetulekule kaasa.

Head ideed tuleks kõik kokku koguda ja töösse panna. Kiiresti, sest veoautojuhtide ja bussijuhtide puudus aina süveneb. Kui mahti, siis vaata ka järgmist videot või jaga seda “unistajale”, keda on vaja natuke tagant torkida, et ta võtaks ette teekonna kutseliseks autojuhiks…


Vaata IRU aruannete kokkuvõtteid siit: veoautojuhid; bussijuhid.

AUTOSERT KOMPETENTSIKESKUS on Eesti suurim kutseliste autojuhtide koolitaja. Koolitame põhiliselt Tallinnas ja Tartus, aga ka Kuressaares, Pärnus ning Narvas. Lisaks koolitustele oleme professionaalsetele autojuhtidele abi- ja infokeskuseks koolitusevälisel ajal. Meie peamised kompetentsid on töö- ja puhkeaja reeglid, sõidumeerikud, veoseohutus, ecodriving, liiklusohutus, logistika, mobiilsuspakett, kabotaaž, lähetus, tööohutus. Meil on koostööpartneriteks Poola ettevõte Inelo, mis on Euroopa suurim töö- ja puhkeaja kompetentsikeskus ning Saksa koolituseksperdid Christian Rennie ja Thomas Döhler, kelle õpetusi me Eestis edasi viljeleme. AUTOSERT on liige järgmistes erialaliitudes: ERAA – Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, ELEA-Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, EAL – Eesti Autoettevõtete Liit, EAKL-Eesti Autokoolide Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.