Transpordiettevõttega alustamine: ühe veokiga alustava ettevõtja tegelikud kulud

20.09.2026

Rahvusvahelise transpordiettevõtlusega saab alustada üsna lihtsa mudeliga: üks veok, omanik ise roolis ja kokkulepitud kilomeetri hinna alusel logistikafirma alla vedama.

Veok liisitakse või renditakse ning tööd saadakse logistikaettevõtete alltöövõtjana. Sellisel juhul ei pea alustav ettevõtja ise iga päev uusi veoseid otsima. Tema põhiülesanne on teha kokkulepitud veod võimalikult hästi ja efektiivselt.

Taolise ärimudeli majanduslik osa on esmapilgul üsna lihtne: vaatame, kui palju veok teenis, lahutame kulud liisingule, kütusele, teemaksule ning saame teada, kui palju jäi alles. Pilt võib tunduda üsnagi ilus.

Ent aja jooksul selgub, et raha siiski "kaob" kuskile ja esialgu priskena tundunud tulu ei olegi nii suur. 

Seetõttu on just alustaval ettevõtjal, kel puudub pikem kogemus valdkonnas, vaja arvestada kõikide kuludega, millest "ohtlikumad" tekivadki alles hiljem tegevuse käigus, kuid millega tuleb arvestada juba täna.

Allolevas artiklis käsitleme lihtsama transpordiettevõttega kaasnevaid kulusid.

Kõigepealt nähtavad ehk otsesed kulud

Käive tekib kokkulepitud kilomeetri hinna ja läbisõidetud kilomeetrite koguse alusel. Oletame, et auto sõidab 10000 kilomeetrit kuus ja kilomeetri hind on 1 euro, siis käive on sel kuul kokku 10000 eurot. See, kas teemaksud lisanduvad kilomeetri hinnale või tuleb need ise maksta, on juba kokkuleppeline küsimus enne veo tegemist logistikafirmaga. Variante on erinevaid.

Otsesed kulud selle tulu teenimiseks on:

• veoki liising/rent
• kütus ja AdBlue,
• teemaksud,
• kindlustused (liiklus, kasko, CMR kindlustus),
• laevapiletid,
• sõiduki parkimisega seotud kulud,
• ning muud jooksvad kulud (klaasipesu vedelik, auto pesemine, ...).

Ka omaniku enda töö autojuhina tuleb kuluks lugeda. See on väga oluline. Kui omanik ütleb, et ta endale palka ei maksa, sest sõidab ju ise, siis see näitab ettevõtte majandustulemust tegelikkusest suuremana. Aga tegelikult on igal inimesel igakuised vajadused vaja katta ning see raha tuleb teenitavast tulust endale välja maksta nii ehk naa. Soovitan autojuhi kulu arvestuseks võtta selline mõttekaik: autojuhi kulu on vähemalt nii suur, kui peaksid kulutama palgatud autojuhile maksmiseks - koos kõikide maksude ja puhkusetasudega. Kui ettevõtte omanik on varem olnud ise autojuht, siis on tal ülevaade tööjõu kuludest enda näitel olemas. 

Kõige ohtlikumad on kulud, mida täna veel ei näe

Esimestel nädalatel ja kuudel võib kõik tunduda väga hea. Veok sõidab, suuri remonte pole ja rehvid on korras. Algaja õnn ka saadab Sind. Uue auto puhul annab garantii kindluse, et võimalike tehniliste rikete korral ei pea raha oma taskust välja käima.

Aga kilomeetrid aina kogunevad. Kõik, mis liigub, see kulub. Ja mitte vähe.

Ühel hetkel tulevad hooldused peale, rehvid lähevad vahetusse, pidurid ja muud remondid on vaja teha. Ka suurema tehnilise rikke ilmnemine pole välistatud isegi uute autode puhul. Garantii võib anda küll kindluse, kuid kui midagi autoga juhtub, siis võib see tähendada seisakut remondi ootel ja ajal. Seisev sõiduk tekitab aga iga päev kulu. 

Seetõttu ei saa ühe kuu tulemust hinnata ainult selle järgi, millised arved sel kuul saabusid ja millised tuli ära maksta. Kui sel kuul remonti polnud, ei tähenda see, et remondikulu oli null.

Minu enda onu on samuti pikaaegne transpordifirma omanik ja tema firmas on ca 7-8 veokit. Iga kord, kui me kokku saame, siis räägib ta müstilistest summadest remondile kulunud rahast ja seda isegi uute veokite puhul. Mul jääb alati suu lahti ja mõtlen, et kuidas see kõik ometi ära tasub ja kust ta sellised summad võtab ...

Auto kulub esimesest kilomeetrist alates.

Seetõttu on mõistlik arvestada hoolduse, remondi ja rehvide jaoks pidevalt reservi. Osa tänasest heast tulemusest kuulub tegelikult tulevaste kulude katmiseks. Ning see ei ole kasum.

Ka omaniku puhkus on kulu

Ühemehefirma puhul on veel üks lihtsasti ununev asi see, et kui omanik ei sõida, ei teeni üldjuhul ka auto.

Inimene vajab puhkust. Eriti, kui tavatööle on lisandunud ka ettevõtjaks olemise koormus. Ta võib ka haigeks jääda.

Kui kogu aasta kasumlikkus on arvutatud eeldusega, et auto teenib iga kuu maksimaalselt, võib tegelik tulemus aasta lõpuks olla hoopis teine. Kulude kalkulatsioonis tasuks arvestada minimaalselt 1 kuu niiviisi, justkui tulu ei teenita, aga püsikulud jäävad. Ka seda saab täna juba arvesse võtta.

Hea kuu peab aitama katta ka neid päevi, mil tulu ei teki, aga püsikulud jooksevad edasi.

Väikesed üldkulud on ikkagi kulud

Kui veod ja logistika korraldab koostööpartner, ei ole ühe auto ettevõttel vaja oma logistikaosakonda. See muudab mudeli oluliselt lihtsamaks.

Kuid ettevõte ise (OÜ) peab siiski olemas olema ja toimima. Tekivad firma üldkulud:

• raamatupidamine,
• pangaga seotud kulud,
• telefonikulu,
• internet,
• tegevuslubade,
• dokumentide ja muu administratsiooniga seotud kulud.
• lisaks ka telemaatikalahenduste kasutamise kulud,
• juhikaardi ja töö- ja puhkeaja haldusega seotud kulud.

Ühe auto puhul ei pruugi need olla väga suured, kuid null need samuti ei ole.

Perioodilised kulud tuleb samuti arvesse võtta

Näiteks:

• autojuhi täiendkoolitus (iga 5 aasta järel)
• sõidumeeriku taatlemine (iga 2 aasta järel)
• tehnolülevaatus
• raskeveokimaks

Raha tehtud töö eest võib laekuda palju hiljem

Veel üks oluline asi - sa teed töö ära, kuid raha selle eest laekub su kontole hiljem. See on transpordiettevõtluses tavapärane.

Kütuse, teemaksude ja muude otseste kulude eest tuleb maksta jooksvalt ja tõenäoliselt enne, kui tehtud töö eest laekuv raha kontole jõuab. On täiesti tavapärane, et logistikafirma arve tasumise tähtaeg on 30, 45, 60 või isegi 90 päeva. 

Seetõttu võib ettevõte olla Exceli tabelis kasumlik, kuid samal ajal võib pangakontol raha nappida ja ettevõtja on murest murtud, sest arved vajavad tasumist.

Ettevõtjal peab olema piisavalt reaalset raha, et vahepealset tegevust finantseerida.

Eksisteerib ka võimalus raha kiiremini kätte saada kasutades faktooringut. See ongi spetsiaalne teenus selleks, kui maksetähtaeg on pikka, aga raha vajadus on kiirem. Sellega tegelevad faktooringut pakkuvad firmad ja pangad. Paariprotsendilise teenustasu eest, saadki raha kiirelt kätte, kasum selle võrra väiksem.

Kasum ja raha pangakontol ei ole üks ja sama asi.

Hea kuu ei tähenda kindlasti seda, et kogu ülejäägi võib välja võtta. Ei. Vaja on hoopis koguda reservi.

Ühe veokiga ettevõttes on finantsrisk eriti tugev. Kui ainus auto seisab kaks nädalat, on ettevõtte käive sellel ajal sisuliselt null. Kui tuleb suur remont, võib ühe korraga kaduda mitme hea kuu kasum.

Samuti peab valmis olema ootamatuteks trahvimakseteks. Olen palju näinud, kuidas väikefirmad satuvad raskustesse just selle tõttu, et teel olles kontrolli sattudes avastati mingi suuremat sorti rikkumine. Olgu selleks siis pragu pidurikettas, puuduolev lähetusdeklaratsioon või allkiri CMR-il. Trahvisumma võib olla 4000-6000 eurot. See tuleb üldjuhul kohe tasuda. Neid juhtumeid, kus ettevõtet tabab suurem trahv on väga palju ja seega tasuks juba igaks juhuks eelarves sellega arvestada. Aga muidugi- kõik tuleb teha selleks, et taolisi trahve ei tekiks ja selleks tuleb olla hoolas, teha logistikagafirmaga tihedat koostööd kuulates nende nõuandeid ja võtta arvesse varasemaid kogemusi. 

Transpordifirma vajab rahalist reservi ootamatuteks väljaminekuteks.

Seda ei tasu hakata koguma alles siis, kui midagi juhtub. Reservi tuleb koguda siis, kui auto sõidab ja raha teenib.

Kuidas siis ühe veoki majanduslikku tulemust vaadata?

Kõige lihtsamalt võiks mõelda nii:

• KÄIVE (sissetulek tehtud töö eest)

miinus

otsesed kulud:

• kütus ja adBlue
• teemaksud
• laevapiletid
• parkimiskulud, majutuskulud
• veoki rent/liising ja
• kindlustused

miinus

• omaniku töötasu autojuhina

miinus

tulevased kulud

• hooldus, remont ja rehvid - arvestuslik kulu iga kilomeetri kohta
• ettevõtte toimimisega seotud üldkulud

miinus

• täiendav reserv tulevaste kulude ja seisakute jaoks

= ETTEVÕTLUSE TEGELIK TULEMUS

Alles seda viimast numbrit tasub hakata nimetama ettevõtluse tulemuseks. Seejuures ei pruugi ühe või kahe kuu põhjal veel midagi lõplikku öelda. Eriti kasumi kohta.

Tegelik pilt majanduslikust tasuvusest tuleb välja pikema perioodi jooksul, sest paljud kulud ei teki ühtlaselt.

Kokkuvõttev tabel kuludest

Siin on tabeli kujul väljs toodud erinevad kulukategooriad, mis väiksemal transpordifirmal on mõistlik arvesse võtta.

„Rekkast Rikkaks“ projekt avab telgitaguseid

„Rekkast Rikkaks“ projektis näitab üks noor autojuht oma teekonda autojuhi ja nüüd ka värske ettevõtjana võimalikult päriselt – sealhulgas seda, kui palju ühe veokiga teenitakse, kuhu teenitud raha kulub ja kuidas kindlustada tulevikku teenitud raha investeerides.

Oluline on mitte nimetada kasumiks raha, mis tegelikult kuulub veel tulevase remondi, rehvide, puhkuse või mõne muu kulu katmiseks.

Selleks, et kõik nähtamatud kulud tuleksid nähtavale, on vaja rohkem aega, rohkem kilomeetreid ja rohkem päris ettevõtjaks olemise kogemust.

Seda kõike saab jälgida Rekkast Rikkast sotsiaalmeedia kanalites.

Kui oled kord otsustanud ettevõtluses kätt proovida, siis tuleb Sul ka osata orienteeruda ettevõtlusmaailmas. See on jällegi valdkond, mida saab ja tuleb õppida. Väga hea on, kui saad endale mentoriks kellegi, kes seda maailma juba tunneb ja oskab Sind juhendada õigetele radadele ja ohtlikest teedest eemale.

Tuult tiibadesse!